ÕPIABI
Õpiabirühm moodustatakse põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Õpiabirühma täitumuse piirnorm on 6 õpilast.
- PGS § 46- 51
Mõnda õpiabi tundidest
Õpiabi on toetav õpetus riikliku põhikooli õppekava alusel õppivatele 1.- 9. klassi HEV õpilastele, et võimaldada neil saavutada põhihariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid tulemusi.
Õpiabi eesmärk realiseeritakse peamiselt selleks ette nähtud tundides ja seostatakse tegevus klassitundide materjalide ja tegevusega.
Õpiabi tund ei ole ühegi aine järeleaitamistund, vaid see tund on lapsi arendava suunitlusega, kus teostatakse õpilase psüühiliste protsesside, tunde -tahtevalla ning õpioskuste arendamist.
Õpiabi tunnid ei asenda logopeedi tunde või logopeedi toetavat tegevust õpilasega.
Arendamist vajavad õpilase:
- taju ( nt lugemisraskuste põhjuseks võib olla suutmatus eristada tähekujusid)
- tähelepanu
- mälu (pikaajlise mälu puudulikkuse tõttu ei meenu õpilasel õpetaja selgituste mõistmiseks vajalik eelmine materjal,
seega ei teki tal ka õigeid seoseid ning uus materjal kinnistub halvasti ehk jääb meelde vaid osaliselt ja ununeb ka kergesti)
- kõne ja suhtlemine
- mõtlemine (reeglite, juttude, tekstülesannete sisu mõistmine, analüüs, süntees, esialgsete üldistuste tegemine)
- õpimotivatsioon
- enesehinnang, hoiakud
Õpiabi tundide planeerimisel peab õpetaja silmas, et arendustegevus selles tunnis oleks seotud tehtuga ainetundides. Seetõttu saab soovitada õpiabi tundide planeerimist alljärgnevalt:
- 1-2 tundi on soovitav planeerida eesti keele materjalile ja võtetele e seotult eesti keelega
- 1 tund planeerida seotult koduloolise materjaliga ja selle võtetega
- 1-2 tundi planeerida matemaatika aines kasutatavate taju, konkreetsust ja /või loogilisust nõudva materjaliga ja taoliste
võtetega
Õpiabi tundide ettevalmistamisel ja planeerimisel on vaja jälgida seaduspärasust, et õpilasel tuleb tunnis (uus) õppematerjal kõigepealt tajuda, seostada see juba tuttavaga, analüüsida, sünteesida, jätta midagi meelde ja siis ka veel aktiivselt, s.t mingil uuel tasemel kasutada.Vastavalt toodud seaduspärasusele on soovitavaks tunni struktuuriks:
1. Sissejuhatav etapp, kuhu on hea planeerida tajude, tahtmatu ja tahtelise tähelepanu ning mälu arendamist.
2. Analüüsi ja sünteesi, iseseisva töö ja /või enesekontrolli arendamise etapp, mille alguses teatatakse ka kindlasti
õpilastele tunni eesmärk või teema. Etapi pikkus 20-25 minutit.
3. Harjutamise/rakendamise etapp, kus proovitakse iseseisvalt seda, mida eelmis(t)el etapil käsitleti, järeldatakse midagi,
toonitatakse jne.
4. Kokkuvõttev etapp, kus antakse hinnanguid, tuuakse näiteid, arendatakse töömälu jne.
Õpiabi teostamisel on alati võtmeisikuks õpetaja, kes korraldab oma töö ja näitab oma suhtumisi antud tegevustesse nii, et õpilased tahavad nendesse tundidesse tulla, et tänu sellele soovile tõuseb nende õpimotivatsioon, paraneb süvenemisoskus ja iseseisvus ning kindel tunni struktuur ja jõukohasus kõikidel selle etappidel ning ka teatud pinge tagab õpilase edukuse, samas julgustab õpilast toime tulema ka tavalistes õppetundides.
Õpiabi eesmärk realiseeritakse peamiselt selleks ette nähtud tundides ja seostatakse tegevus klassitundide materjalide ja tegevusega.
Õpiabi tund ei ole ühegi aine järeleaitamistund, vaid see tund on lapsi arendava suunitlusega, kus teostatakse õpilase psüühiliste protsesside, tunde -tahtevalla ning õpioskuste arendamist.
Õpiabi tunnid ei asenda logopeedi tunde või logopeedi toetavat tegevust õpilasega.
Arendamist vajavad õpilase:
- taju ( nt lugemisraskuste põhjuseks võib olla suutmatus eristada tähekujusid)
- tähelepanu
- mälu (pikaajlise mälu puudulikkuse tõttu ei meenu õpilasel õpetaja selgituste mõistmiseks vajalik eelmine materjal,
seega ei teki tal ka õigeid seoseid ning uus materjal kinnistub halvasti ehk jääb meelde vaid osaliselt ja ununeb ka kergesti)
- kõne ja suhtlemine
- mõtlemine (reeglite, juttude, tekstülesannete sisu mõistmine, analüüs, süntees, esialgsete üldistuste tegemine)
- õpimotivatsioon
- enesehinnang, hoiakud
Õpiabi tundide planeerimisel peab õpetaja silmas, et arendustegevus selles tunnis oleks seotud tehtuga ainetundides. Seetõttu saab soovitada õpiabi tundide planeerimist alljärgnevalt:
- 1-2 tundi on soovitav planeerida eesti keele materjalile ja võtetele e seotult eesti keelega
- 1 tund planeerida seotult koduloolise materjaliga ja selle võtetega
- 1-2 tundi planeerida matemaatika aines kasutatavate taju, konkreetsust ja /või loogilisust nõudva materjaliga ja taoliste
võtetega
Õpiabi tundide ettevalmistamisel ja planeerimisel on vaja jälgida seaduspärasust, et õpilasel tuleb tunnis (uus) õppematerjal kõigepealt tajuda, seostada see juba tuttavaga, analüüsida, sünteesida, jätta midagi meelde ja siis ka veel aktiivselt, s.t mingil uuel tasemel kasutada.Vastavalt toodud seaduspärasusele on soovitavaks tunni struktuuriks:
1. Sissejuhatav etapp, kuhu on hea planeerida tajude, tahtmatu ja tahtelise tähelepanu ning mälu arendamist.
2. Analüüsi ja sünteesi, iseseisva töö ja /või enesekontrolli arendamise etapp, mille alguses teatatakse ka kindlasti
õpilastele tunni eesmärk või teema. Etapi pikkus 20-25 minutit.
3. Harjutamise/rakendamise etapp, kus proovitakse iseseisvalt seda, mida eelmis(t)el etapil käsitleti, järeldatakse midagi,
toonitatakse jne.
4. Kokkuvõttev etapp, kus antakse hinnanguid, tuuakse näiteid, arendatakse töömälu jne.
Õpiabi teostamisel on alati võtmeisikuks õpetaja, kes korraldab oma töö ja näitab oma suhtumisi antud tegevustesse nii, et õpilased tahavad nendesse tundidesse tulla, et tänu sellele soovile tõuseb nende õpimotivatsioon, paraneb süvenemisoskus ja iseseisvus ning kindel tunni struktuur ja jõukohasus kõikidel selle etappidel ning ka teatud pinge tagab õpilase edukuse, samas julgustab õpilast toime tulema ka tavalistes õppetundides.