Lugemishuvi ja lugemiskeskkond
Maili Liinev, eripedagoog, koolitaja
Miks on lugemishuvi nii oluline ja kuidas on see seotud lugemisoskusega?
- Lugemishuvi on aluseks, et lugemisoskus saaks areneda
- Lugemine: koolitarkused, internet, hobi
- Lugemine: sõnavara, loovus, fantaasia, heaolu
Lugemine on:
- Tekstist tähenduse tuletamine
- Suhtlemisvahend
- Õppimise ja mõtlemise arendamise vahend
- Lugemine ei ole kaasasündinud oskus: seda tuleb arendada
- Lugemine saab selgeks ja areneb loomulikus lugemiskeskkonnas: kodus, lasteaias, koolis ja kõikjal kus on lugemiseks
võimalused
- Lugemine on interaktiivne protsess koos illustratsioonide, häälte, grammatikaga
- Lugemine peaks olema lapse jaoks loomuliku (kooli)elu osa, mis on huvitav ja põnev
- Läbi lugemise saab laps esimest korda kogemuse ka püsivusest ja järjekindlusest (ettelugemine, ise lugemine,
kooslugemine jne)
- Hea lugeja kasutab lugemisstrateegiaid, tunneb end hea lugejana ja tunneb sellest mõnu
Õpetaja ülesanne on leida viisid, kuidas toetada laste usku enesesse. Laps peab saama õpetajalt tagasisidet, et ta on hea lugeja. Tunnustamine on kiire viis parema lugemisoskuse juurde.
Kui laps saab ise valida (näiteks kohustuslikku kirjandust), siis õpib ta õppima ka vastutama.
Lugemiseelduste kujunemine:
- Kõne kuulamine(riimid, salmid, luuletused)
- Peenmotoorika areng toetab kõne arengut- voolimine, näpuharjutused, lego jne
- Üldmotoorika: ronimine, tasakaal
- Vaimne ja intellektuaalne areng- laps saab maailmast aru, võime mõista teksti
- Sotsiaalne areng: laps saab aru, kes ta on, millised on suhted
- Kogemus raamatuga, võimalus näha tähti ja raamatuga tegeleda
- Häälikute õige nimetamine ( t mitte tee, r mitte err jne)
- Motivatsioon hakata lugema ( vanemate eeskuju, suur õde loeb ees, huvitavad raamatud jne).
Vanem saab ise tekitada, mis on tema enda motivatsioon lugeda? ( film ja siis raamat, arvuti ja raamat)
Lugemisstrateegiad:
- Teksti seostamine oma kogemustega, tähenduse ja pildiga
- Laps mõistab ja ennustab lugemise ajal, mis juhtub edasi, kuidas lugu/lause lõpeb
- Laps vaatab pilte/pilti, joonistab ise loost pildi
- Lapse kõne areneb pidevalt (palju suhtlemist, rääkimist, jutustamist): see toetab lugemisoskust
- Kõigepealt tutvutakse raamatuga, tekstiga üldiselt, räägitakse taustast, vaadatakse filmi või otsitakse internetist infot, siis
loetakse teksti, siis sõnu ja siis tähti
- Lugemine nõuab harjutamist ja pidevat lugemiskeskkonnas viibimist. Sellele peab eelnema juba väga varases lapsepõlves
kokkupuude huvitavate raamatutega
- Lugemiskeskkond koolis toetab lapse huvi raamatute vastu
- Lugedes peab laps julgeda teha vigu, sest muidu ei saa lugemist selgeks
ÕPIRASKUSED- lapsel on probleeme õppimisega, mis võib väljenduda:
- Ei taha kooli minna
- Halvad hinded
- Halvad suhted
- Väsimus ja haigus
Düsleksia- ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse,
normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.
Düsgraafia- selle häire põhiliseks tunnuseks on spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste puudulikkus, kusjuures puuduvad spetsiifilised lugemishäired ning nende häirete avaldumist ei saa seostada ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega ega mitteadekvaatse õpetamisega.
OLE TÄHELEPANELIK , KUI LAPSEL ESINEB MIDAGI ALLJÄRGNEVAT:
- tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine
- aeglane lugemine
- lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotus või lause ebakorrektsus
- lausetes sõnade või sõnades häälikute ümberpaigutamine või tagurpidi lugemine
- laps kurdab, et "tähed hüppavad silme ees" (kasutavad sõrmi)
- peavalu ja silmade väsimine
- ei julge kõva häälega lugeda, sest eksivad
Samuti võib esineda puudulikku arusaamist loetust, mis ilmneb
- võimetuses meeles pidada loetud fakte
- võimetuses teha loetust järeldusi ja kokkuvõtet
- vastates küsimustele loetud jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust
KUIDAS AIDATA LUGEMISPROBLEEMIDEGA LAST?
- tunnistada lapse viisi teistmoodi lugeda ja õppida
- ära ole lapse ja tema pere suhtes hinnanguline
- räägi lapsega viisakalt ja avameelselt, väldi teesklemist ole suhtlemisel sõbralik ja tahtekindel
- hangi infot lapse iseärasus(t)e kohta
- lapsel võiks olla oma arengumapp, mida täidetakse koos vanematega
- aita lapsel olla järjekindel, loo ja pea kinni rutiinidest ja plaanidest
- anna lapsele selged ja täpsed korraldused ja juhised
- võimalda lapsele õppimiseks vaheldusrikkaid olukordi ja vahendeid (arvutiprogrammid, videod, mängud jmt); selgita
nende kasutamist ja oma seisukohti ning kogemusi
- loe lapsele eakohaseid jutte ja raamatuid, mida ta veel ise ei suuda lugeda
- kindlusta, et laps saaks talle vajalikku abi koolist ja / või väljaspoolt
- kinnista õpitud oskused ja teadmised
- väldi lapse ülehooldamist, anna lapsele piisavalt eakohast vastutust
- võimalda lapsel arendada järelduste tegemise ja probleemide lahendamise oskust; laps peab saama õppida paljusid
sotsiaalseid oskusi, muu hulgas ka oma järjekorra ootamist
- juhenda ja julgusta last õige töömoraali kujundamisel, tunnusta arengut ja edenemist; täiuslikkust ei pea taotlema
- aita lapsel arendada sotsiaalseid oskusi andes ise head eeskuju; austa oma last isiksusena
KONKREETSEID JUHISEID LAPSEGA TÖÖTAMISEKS (lapsevanemale)
- räägi regulaarselt oma lapse õpetajate ja teiste vajalike inimestega
- loo võimalusi ühiseks tegutsemiseks, alguses piisab ka lühikesest ajast
- leia iga päev olla lapsega segamatult koos
- lõpeta ühistegevused, enne kui laps nendest tüdineb
- ole võimalikult objektiivne ja kannatlik, valitse oma hääletooni, hääl olgu vaikne ja rahulik
- ära vali lapsele liiga raskeid tegevusi, uut tegevust alustades või oskust õppides ära alusta lubades, et see on kerge
- jälgi, et laps viiks alustatud tegevused lõpule, vajadusel aita last tegevuste jätkamisel ja lõpetamisel
- ole teadlik oma lapse tugevatest ja nõrkadest külgedest, aita lapsel luua enesejälgimise ja - hindamise süsteem
- too esile ja tunnusta lapse edusamme, ära rõhuta ebaõnnestumisi
- kuula oma last, ole tema suhtes tähelepanelik, tihti oskavad lapsed ise aru saada ja osutada neile sobivale abile
- tunne rõõmu oma lapsega koos veedetud ajast
KUIDAS TOETADA LAST, KELLE LUGEMISHUVI ON MADAL? Mida saab õpetaja teha?
- Vaatle last (vaatlustabel, märkmed) ja kuula teda. Püüa mõista, mis võiks olla põhjuseks, et talle ei meeldi lugeda.
Üldjoontes võib põhjus olla lugemisoskuses( lapse lugemisoskus on kesine ja vajab abi) või lugemishuvis( lugemishuvi
ei ole saanud loomulikul moel areneda ja on tekkinud tõrge).
- Kohtu lapse vanematega. Leidke aega ja kuula vanemaid aktiivselt. Selgita välja , mis on vanemate arvates põhjus, miks
laps ei soovi hea meelega lugeda. Saa infot, kuidas suhtutakse kodus lugemisse: kas see on ülemäära tähtsustatud, kas last
sunnitakse lugema jne? Ole lastevanematega suheldes viisakas ja toetav.
- Leppige vanematega kokku edasised tegevused (näiteks nõue, et laps võiks igapäev ühe lehekülje midagi lugeda või
vanemad ei sunni last lugema).
- Püüa pakkuda lapsele raamatuid ja tekste vastavalt tema huvile. Lugeda silte, ajalehte, ajakirja jne.
- Püüa küsida raamatu kohta küsimusi "Mida sina arvad?" "Kuidas see lugu oleks võinud lõppeda?" jne. Püüa vältida
küsimusi, kus laps peab teadma vaid fakte ja ei saa ise mõelda.
- Tunnusta last lugejana teiste ees!
- Leia talle jõukohased lugemisülesandeid.
- Kiida ennast iga edusammu eest, mida lapse lugemishuvi tõus tekitab.
Otsi lisa lugemise kohta Eesti Lugemisühingu leheküljelt
- Lugemishuvi on aluseks, et lugemisoskus saaks areneda
- Lugemine: koolitarkused, internet, hobi
- Lugemine: sõnavara, loovus, fantaasia, heaolu
Lugemine on:
- Tekstist tähenduse tuletamine
- Suhtlemisvahend
- Õppimise ja mõtlemise arendamise vahend
- Lugemine ei ole kaasasündinud oskus: seda tuleb arendada
- Lugemine saab selgeks ja areneb loomulikus lugemiskeskkonnas: kodus, lasteaias, koolis ja kõikjal kus on lugemiseks
võimalused
- Lugemine on interaktiivne protsess koos illustratsioonide, häälte, grammatikaga
- Lugemine peaks olema lapse jaoks loomuliku (kooli)elu osa, mis on huvitav ja põnev
- Läbi lugemise saab laps esimest korda kogemuse ka püsivusest ja järjekindlusest (ettelugemine, ise lugemine,
kooslugemine jne)
- Hea lugeja kasutab lugemisstrateegiaid, tunneb end hea lugejana ja tunneb sellest mõnu
Õpetaja ülesanne on leida viisid, kuidas toetada laste usku enesesse. Laps peab saama õpetajalt tagasisidet, et ta on hea lugeja. Tunnustamine on kiire viis parema lugemisoskuse juurde.
Kui laps saab ise valida (näiteks kohustuslikku kirjandust), siis õpib ta õppima ka vastutama.
Lugemiseelduste kujunemine:
- Kõne kuulamine(riimid, salmid, luuletused)
- Peenmotoorika areng toetab kõne arengut- voolimine, näpuharjutused, lego jne
- Üldmotoorika: ronimine, tasakaal
- Vaimne ja intellektuaalne areng- laps saab maailmast aru, võime mõista teksti
- Sotsiaalne areng: laps saab aru, kes ta on, millised on suhted
- Kogemus raamatuga, võimalus näha tähti ja raamatuga tegeleda
- Häälikute õige nimetamine ( t mitte tee, r mitte err jne)
- Motivatsioon hakata lugema ( vanemate eeskuju, suur õde loeb ees, huvitavad raamatud jne).
Vanem saab ise tekitada, mis on tema enda motivatsioon lugeda? ( film ja siis raamat, arvuti ja raamat)
Lugemisstrateegiad:
- Teksti seostamine oma kogemustega, tähenduse ja pildiga
- Laps mõistab ja ennustab lugemise ajal, mis juhtub edasi, kuidas lugu/lause lõpeb
- Laps vaatab pilte/pilti, joonistab ise loost pildi
- Lapse kõne areneb pidevalt (palju suhtlemist, rääkimist, jutustamist): see toetab lugemisoskust
- Kõigepealt tutvutakse raamatuga, tekstiga üldiselt, räägitakse taustast, vaadatakse filmi või otsitakse internetist infot, siis
loetakse teksti, siis sõnu ja siis tähti
- Lugemine nõuab harjutamist ja pidevat lugemiskeskkonnas viibimist. Sellele peab eelnema juba väga varases lapsepõlves
kokkupuude huvitavate raamatutega
- Lugemiskeskkond koolis toetab lapse huvi raamatute vastu
- Lugedes peab laps julgeda teha vigu, sest muidu ei saa lugemist selgeks
ÕPIRASKUSED- lapsel on probleeme õppimisega, mis võib väljenduda:
- Ei taha kooli minna
- Halvad hinded
- Halvad suhted
- Väsimus ja haigus
Düsleksia- ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse,
normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal.
Düsgraafia- selle häire põhiliseks tunnuseks on spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste puudulikkus, kusjuures puuduvad spetsiifilised lugemishäired ning nende häirete avaldumist ei saa seostada ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega ega mitteadekvaatse õpetamisega.
OLE TÄHELEPANELIK , KUI LAPSEL ESINEB MIDAGI ALLJÄRGNEVAT:
- tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine
- aeglane lugemine
- lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotus või lause ebakorrektsus
- lausetes sõnade või sõnades häälikute ümberpaigutamine või tagurpidi lugemine
- laps kurdab, et "tähed hüppavad silme ees" (kasutavad sõrmi)
- peavalu ja silmade väsimine
- ei julge kõva häälega lugeda, sest eksivad
Samuti võib esineda puudulikku arusaamist loetust, mis ilmneb
- võimetuses meeles pidada loetud fakte
- võimetuses teha loetust järeldusi ja kokkuvõtet
- vastates küsimustele loetud jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust
KUIDAS AIDATA LUGEMISPROBLEEMIDEGA LAST?
- tunnistada lapse viisi teistmoodi lugeda ja õppida
- ära ole lapse ja tema pere suhtes hinnanguline
- räägi lapsega viisakalt ja avameelselt, väldi teesklemist ole suhtlemisel sõbralik ja tahtekindel
- hangi infot lapse iseärasus(t)e kohta
- lapsel võiks olla oma arengumapp, mida täidetakse koos vanematega
- aita lapsel olla järjekindel, loo ja pea kinni rutiinidest ja plaanidest
- anna lapsele selged ja täpsed korraldused ja juhised
- võimalda lapsele õppimiseks vaheldusrikkaid olukordi ja vahendeid (arvutiprogrammid, videod, mängud jmt); selgita
nende kasutamist ja oma seisukohti ning kogemusi
- loe lapsele eakohaseid jutte ja raamatuid, mida ta veel ise ei suuda lugeda
- kindlusta, et laps saaks talle vajalikku abi koolist ja / või väljaspoolt
- kinnista õpitud oskused ja teadmised
- väldi lapse ülehooldamist, anna lapsele piisavalt eakohast vastutust
- võimalda lapsel arendada järelduste tegemise ja probleemide lahendamise oskust; laps peab saama õppida paljusid
sotsiaalseid oskusi, muu hulgas ka oma järjekorra ootamist
- juhenda ja julgusta last õige töömoraali kujundamisel, tunnusta arengut ja edenemist; täiuslikkust ei pea taotlema
- aita lapsel arendada sotsiaalseid oskusi andes ise head eeskuju; austa oma last isiksusena
KONKREETSEID JUHISEID LAPSEGA TÖÖTAMISEKS (lapsevanemale)
- räägi regulaarselt oma lapse õpetajate ja teiste vajalike inimestega
- loo võimalusi ühiseks tegutsemiseks, alguses piisab ka lühikesest ajast
- leia iga päev olla lapsega segamatult koos
- lõpeta ühistegevused, enne kui laps nendest tüdineb
- ole võimalikult objektiivne ja kannatlik, valitse oma hääletooni, hääl olgu vaikne ja rahulik
- ära vali lapsele liiga raskeid tegevusi, uut tegevust alustades või oskust õppides ära alusta lubades, et see on kerge
- jälgi, et laps viiks alustatud tegevused lõpule, vajadusel aita last tegevuste jätkamisel ja lõpetamisel
- ole teadlik oma lapse tugevatest ja nõrkadest külgedest, aita lapsel luua enesejälgimise ja - hindamise süsteem
- too esile ja tunnusta lapse edusamme, ära rõhuta ebaõnnestumisi
- kuula oma last, ole tema suhtes tähelepanelik, tihti oskavad lapsed ise aru saada ja osutada neile sobivale abile
- tunne rõõmu oma lapsega koos veedetud ajast
KUIDAS TOETADA LAST, KELLE LUGEMISHUVI ON MADAL? Mida saab õpetaja teha?
- Vaatle last (vaatlustabel, märkmed) ja kuula teda. Püüa mõista, mis võiks olla põhjuseks, et talle ei meeldi lugeda.
Üldjoontes võib põhjus olla lugemisoskuses( lapse lugemisoskus on kesine ja vajab abi) või lugemishuvis( lugemishuvi
ei ole saanud loomulikul moel areneda ja on tekkinud tõrge).
- Kohtu lapse vanematega. Leidke aega ja kuula vanemaid aktiivselt. Selgita välja , mis on vanemate arvates põhjus, miks
laps ei soovi hea meelega lugeda. Saa infot, kuidas suhtutakse kodus lugemisse: kas see on ülemäära tähtsustatud, kas last
sunnitakse lugema jne? Ole lastevanematega suheldes viisakas ja toetav.
- Leppige vanematega kokku edasised tegevused (näiteks nõue, et laps võiks igapäev ühe lehekülje midagi lugeda või
vanemad ei sunni last lugema).
- Püüa pakkuda lapsele raamatuid ja tekste vastavalt tema huvile. Lugeda silte, ajalehte, ajakirja jne.
- Püüa küsida raamatu kohta küsimusi "Mida sina arvad?" "Kuidas see lugu oleks võinud lõppeda?" jne. Püüa vältida
küsimusi, kus laps peab teadma vaid fakte ja ei saa ise mõelda.
- Tunnusta last lugejana teiste ees!
- Leia talle jõukohased lugemisülesandeid.
- Kiida ennast iga edusammu eest, mida lapse lugemishuvi tõus tekitab.
Otsi lisa lugemise kohta Eesti Lugemisühingu leheküljelt